Kajaka teoreem (2014)_Estonia

Kajaka teoreem (2014)
Dokumentaalfilm
Kestus: 37:44

Sisukokkuvõte
Filosoofiline film-essee kajakast kui vabadust ja puhtust sümboliseerivast linnust urbaniseerunud ühiskonnas.

Rahvapärimuses on kajakad teatavasti hukkunud meremeeste hinged ja inspireerituna sellest uskumusest käsitleb filmi autor Joosep Matjus neid kui linde, kes kannavad kadunud linnainimeste hingi. Kajakad tekitavad linnainimestes kõige rohkem meelehärmi ja neid eriti ei sallita, ometi jagavad nad inimestega ühist elukeskkonda ja neil on täielik õigus siin olla. Kõrghooned on kajakatele ideaalilähedane elupaik. Siin jälgib autor linnakajaka elutsüklit. Kajakad teevad pesa. Emalind istub pesal, muneb ja haub. Isalind hangib toitu. Kajakas võitleb teisega toidujäänuste pärast. Pojad kooruvad. Esimesed iseseisvad sammud kõrghoone katusel. Üks kajakapoeg on murdnud tiiva, hädas lind eksleb abitult autode vahel. Loodusfilmile omane detailipeenus vaheldub kujundlike kaadritega urbanistlikust linnakeskkonnast, kus kajakad koos inimestega elavad.

Kajakate eluolu kujutamise kõrval on filmis ka teine, sotsiaalkriitiline ja filosoofiline tasand. Kajakad kui kadunud inimeste hinged otsivad kontakti oma kunagiste kestadega. Nimetut hirmu ja kammitsetust tajuv linlane igatseb taga linnu vabadust, mida filmis sümboliseerib kajaka lendutõusu imiteeriva linnainimese (Daniel Kirspuu) tants kõrghoone katusel. Ent ühtviisi tunnevad mõlemad end modernses helkivate klaaspindadega tehiskeskkonnas võõrandunult.

Filmi režissöör: Joosep Matjus